IKAMBISOLAWULO EVAMILEKO YOKULAMULA IMIBANGO
IKAMBISOLAWULO EVAMILEKO YOMTHETHO WOKULAMULA IMIBANGO IHLANGANISWE LIPHIKO LEZAKHAMUZI , LEZOKUTHWASISELWA UKWAHLULELA, NEKHOLEJI YEZOMTHETHOBULUNGISWA.
Kunomehluko oqakatheke khulu hlangana kokwahlulela umbango nokulekelela iinqhema ezibangako ukurarulula umbangwazo.
Ekwahluleleni, umuntu ongasiyo ingcenye yombango nguye owengamela ukugwetjwa kombango loyo, abe athathe nesiqunto esizakuba sibopho eenqhemeni azihlulelako.
La umuntu ongasingcenye yombango alekelela khona iinqhema ezibangako ukurarulula umbangwazo, kuthiwa kucolelanisa namkha ukuthobelana.
La iinqhema ezisembangweni zilamula khona umbangwazo zizodwa ngaphandle kokulanyulwa ngomunye, lokho kuvamise ukuba mphumela wokukhulumisana kwazo iinqhema ezisembangwenezo ngokwazo zizodwa.
Umuntu owahlulelako embangweni ngumahluleli.
Iimphathiswa ezihlulela emakhotho zithola amandla wokwahlulela ngokukhethwa ngemibandela yomthetho obethiweko.
Kuyakghonakala nokuthi iinqhema ezibangako zidlulisele umbangwazo komunye umuntu kobanyana azahlulelele wona; nakwenzeka lokho-ke iinqhemezo ngizo ezivumelanako bona ngubani ozazahlulelela embangwenazo. Emakontrageni amanengi weemvumelwana iinqhema ezitlikitla amakontraga lawo zivame ukufaka nendinyana ezivumelana ngayo ukuthi nanyana ngimuphi umbango ongaba khona hlangana nazo usuka ekontrageni leyo uzakudluliselwa kumlamuli. Umlamuli angakhethwa namkha indinyana yekontraga ingabeka indlela namkha ikambiso ekungakhethwa ngayo umlamuli, njengokuthi nje indinyana yekontraga ibeke ukuthi igcwetha lizakukhethwa yiHlangano yamaGcwetha ( i-Law Society ).
Nokho-ke isivumelwana sokuthumela umbango kumlamuli sona akunasidingo sobanyana sibeke izinto ngaleyo indlela yokutjho izinto ngamagama anganakurhiniza. Emphakathini othileko namkha emkhayeni othileko kungenzeka kube nesivumelwana esingakabekwa tjhatjhalazi esithi umbango uzakuthunyelwa esikhulwini esingamele umphakathi namkha esingamele umkhaya loyo kobanyana siyokuthatha isiqunto ngawo, ngoba lokho kulisiko elijayelekileko lapho, elikade lisebenza.
UKWAHLULELA EMAKHOTHO
Umbango ulanyulwa siphathiswa esikhethwe mbuso.
Iinqhema ezibangako azinamandla wokuzikhethela bona ngubani ozakuba siphathiswa esizakwahlulela embangwenazo.
Ikambiso ekufuze ilandelwe ilayelwa mithetho yekhotho, umthetho obethiweko namkha ikambiso yejayelo/yesiko.
Ikambiso kungaba ngeyokuphikisana namkha kube ngeyokuthi ijaji lirage umsebenzi wokutjhutjhisa.
Kungaba nzima eenqhemeni ezibangako nazinganamagcwetha azijameleko.
Isiqunto kufuze ngokujayelekileko silandele besibotjhwe yikomba ngokwakhe kwenzeka phambilini okufana nawo lombango ophethweko.
Isiqunto esithathwako siba sibopho phezu kweenqhema ezithintekako.
Isiphathiswa namkha ikambiso ekukhalinywa ngayo indelelo yekhotho ngikho okwenzisa umthetho.
Kuvamisile ukuthi isililo nasidluliswako sidluliselwe ekhotho engaphezulu.
Iinqunto zeKhotho encani zingabuyekezwa.
Kuvamisile ukuthi umphumela kube ngewokuthi omunye aphumelele omunye ehluleke.
Kuvamise ukuthi owehlulekileko ecaleni abhadale iindleko ezibangwe kusetjenziswa kwamagqwetha.
TJHEJA: IKhotho yamaCala amaNcani ihlukile ngokuthi ekambisweni yakhona ijaji liba namandla wokutjhutjhisa, kanti-ke iinqhema ezibangako azikwazi ukujanyelwa magcwetha.
UKULAMULISA
Iinqhema zikhetha umahluleli ( umlamuli ).
Umlamuli angaba sisazi kileyo ikoro yalokho okukhulunywa ngakho.
Iinqhema zikghona ukuzikhethela malungana nekambiso ezakulandelwa.
Ikambiso ingaba ngeyokubanga namkha kube ngile la ijaji liba namandla wokutjhutjhisa khona.
Ukuthi amagcwetha ayafuneka namkha awafuneki kuya ngekambiso ekhethiweko.
Umlamuli akakabotjhelelwa kangako ukulandela ikomba esele ikhona ecaleni langaphambilini elifana naleli.
Isiqunto esithathwako siba sibopho phezu kweenqhema ezithintekako.
Isiqunto kufuze bona senziwe umlayo wekhotho nasizakuphumelela ukwenzisa umthetho.
Akudlulelwa ekhotho yokudlulisela iinlilo kungenziwa isivumelwana sokubawa omunye umlamuli namkha abanye abalamuli.
Kungathathwa isiqunto sokubuyekeza icala eKhotho eKulu.
Kuvamisile ukuthi umphumela kube ngewokuthi omunye aphumelele omunye ehluleke.
Kuvamise ukuthi owehlulekileko ecaleni abhadale iindleko ezibangwe kusetjenziswa kwamagcwetha.
Iimali zomlamuli namkha abalamuli zibhadalwa ziinqhema ezibangako.
UKULANYULWA KWEMIBANGO ZIINQHEMA
IMIKHULUMISWANO
Iinqhema zizirarululela zona ngokwazo umbangwazo.
Akunamuntu omunye wangeqadi olekelelako ekurarululweni kombango.
Ikambiso ilawulwa ngizo ngokwazo iinqhema ezisembangweni.
Isiqunto okurarululwe ngaso umbango sisetjenziswa njengesivumelwano ( ikontraga ).
Umphumela uya ngamandla nangamakghonofundwa weenqhema ezibangako.
Iinqhema zizirarululela zona ngokwazo umbangwazo.
Umuntu wangeqadi/isiqhema sangeqadi silekelela ukurarululwa kombango.
Ikambiso ilawulwa mcolelanisi ngokusebenzisana neenqhema ezibangako.
Amagcwetha wesiqhema ngasinye akandi kangako ngokungena emrarweni obangwako.
Isiqunto okurarululwe ngaso umbango sisetjenziswa njengesivumelwano.
Umphumela uthelelwa ummoya mlamulisi, kodwa nokho akusuye othatha isiquntweso.
Manengi amathuba wokuthi umphumela ube ngophumelelisa iinqhema zombili ezibangako.
Iinqhema zibhadala iindleko zomlamulisi, nakube zikhona.
Le yikambiso la umuntu wangeqadi, umcolelanisi namkha umthobelanisi alekelela khona iinqhema ezibangako ukurarulula umbangwazo. Ingahlathululwa njengehlelo lemikhulumiswana elilekelelwako.
Eqinisweni ukuyiswa kombango ehlelweni lokucolelanisa ziinqhema ezibangako kufuze bona kube yinto ezenzakalelako, kodwa umthetho, isiko namkha isivumelwano kungahle kufune bona iinqhema zithumele umbangwazo ehlelweni lokucolelanisa.
Eqinisweni umcolelanisi kufuze bona kube mumuntu owamukeleka kizo zombili iinqhema ezibangako, abe mumuntu ongakeyami kesinye saleziinqhema namkha embangweni wazo nanyana kungaba ngayiphi indlela. Umcolelanisi kufuze bona angathathi ihlangothi, angakhethi.
Umcolelanisi kufuze bona asebenzele ukulekelela iinqhema ezibangako zikghone ukufika esivumelwaneni la esinye nesinye sizakuzuza khona, kobanyana kungazokuba nesiqhema esigcina silobile. Lokhu-ke kuqakatheke khulu nakube iinqhema zisezokuba nobudlelwana namkha nakungenzeka zibe nobudlelwana bokusebenzisana, ngoba ukusilingeka kwesiqhema esihlulekileko kwenza kube nzima ukuthi iinqhemezo zingaragela phambili ngobudlelwana obuhle.
Akunamthetho olawula ihlelo lokucolelanisa, kodwa nokho ukuya nokuya kwesikhathi umthetho uveza imihlobo ethileko yokucolelanisa; isibonelo: imibango yezemisebenzini iqalelelwa mThetho wezobuDlelwana bemiSebenzi ( i-Labour Relations Act ), bese kuthi imibango ephathelene nebhoduluko iqalelelwe mThetho wezokuLawulwa kweBhoduluko ka-1998. La ungekho khona umthetho onganqophisa umbango ekuqalwenwe nawo, kuba ziinqhema ezibangako ngokwazo ekufuze bona zikhethe ikambiso ezakulandelwa kunye nomcolelanisi. Ukuvuma ukwenza umsebenzi wokucolelanisa kungenzeka nakuvela umbango, namkha iinqhema nazibona ukuthi ngokukhamba kwesikhathi kuzakuba nemibango hlangana nazo, ziyavumelana ukuthi imibango leyo izakulanyulwa ngokucolelaniswa.
Isivumelwana sokuthumela umbango ehlelweni lokucolelaniswa asifuni bona singaze sitlolwe phasi, kodwa nokho isivumelwana esitloliweko siyalekelela, ngoba sisiza ukuthola iqiniso nomkhanyo ngehlelo elilandelwako kibo boke abanesandla kilo.
Umcolelanisi unomsebenzi osibopho ukugcina isifuba seendaba zeenqhema ezibangako. Okubuhlungu-ke nokho kukuthi umthetho walapha eSewula Afrika awukabukunikela abacolelanisi amandla namalungelo akhethekileko wokwala ukuvezela ikhotho ubufakazi ababuthole ekwenzeni kwabo umsebenzi wokucolelanisa iinqhema ezibangako. Emacaleni wombango kungahle kurajelelwe ilungelo elikhethekileko eliba khona ngokuzenzakalela kiyo yoke imikhulumiswana enqophe ukulamula umbango, kanti-ke iinqhema zingasekela lokhu ngokuvuma ngokutjho bona yoke imikhulumiswano yehlelo lokucolelanisa inikelwe ilungelo elikhethekileko. Emacaleni wobulelesi umzamo wokufuna ilungelo elikhetheke njalo angeze waphumelela nakube umcolelanisi ubiziwe kobana ayokunikela ubufakazi.
